Ticker

10/recent/ticker-posts

Ad Code

Ebetetema enkantolo umama owathenga inkabi eyabulala indodana yakhe


Ebetetema enkantolo umama owathenga inkabi eyabulala indodana yakhe


USHAYDHIEDA Dollie (51) owaqasha izigebengu ukuthi zibulale indodana yakhe eneminyaka engu-22 ubudala eGqeberha ugwetshwe iminyaka engu-25 ebhadla ejele yiNkantolo eNkulu yaseGqeberha ngoLwesithathu, 27 Novemba.pp






Lokhu kwakungenxa yokubulala kanye netulo lokubulala.


Okhulumela iNational Prosecution Authority (NPA) ophikweni lwase-Eastern Cape, uLuxolo Tyali uthe uDollie ugwetshwe iminyaka engu-10 ngecala lokwakha itulo lokubulala kanye neminyaka engu-25 ebhadla ejele ngokubulala indodana yakhe, 20, uMoegamat Thaafir Dollie. , okwahlelwa ukuthi kufunelwe umshwalense wempilo ka-R2 million.


“Icala elenzeka mhla zingama-28 kuMfumfu-2024, kusolakala ukuthi libangelwa ukudinwa kukaDollie ngendodana yakhe eqhubeka nokucwila ezidakamizweni nasekuziphatheni kwayo. Efuna izeluleko, kuthiwa wathintana nabantu abahlukene abaphakamisa ukuthi athole 'isixazululo esingunaphakade' ezinkingeni zakhe,” kusho uTyali.


Uthe uDollie wabe esebopha itulo nabantu ababili abadume ngelika-"Shaun" no-"Oompie," wabe eseqasha izigebengu zaseGoli ukuthi zibulale.


Ekuqaleni izindleko zenkontileka bezibekwe ku-R80 000 kodwa zabuye zanyuswa zaba ngu-R380 000 ngenxa yokubambezeleka kokwenziwa kwalolu hlelo.


“Wancenga indodana yakhe ezenza inhlolokhono, lapho izigilamkhuba zayilanda khona, zaze zayibulala. Inkokhelo yomshwalense ibihloselwe ukumboza izindleko zabashayiwe. UShaun no-Oompie basagcwele amathafa,” kusho uTyali.


UDollie walahlwa yicala futhi wagwetshwa ngeqhaza lakhe esenzweni esinyantisayo.


Okhulumela amaphoyisa, uCaptain Sandra Janse Van Rensburg, uthe isidumbu sowesilisa ongaziwa oneminyaka eko-20 ubudala sitholwe eMissionvale sinamanxeba okudutshulwa ekhanda nasemqaleni. 


“Ngesikhathi kuqhubeka uphenyo amalungu agcine ehlonze umufi njengoMoegamat Dollie (22) waseGelvandale. Inhloso yalokhu kubulala bekuwukuqinisekisa ukuthi umshwalense uyakhokhwa,” kusho yena.


Ephikisana nesigwebo esifanele, u-Advocate Wombuso Omkhulu u-Ismat Cerfontein wagqamisa isihluku esinzima secala, waphawula ukuthi ukubulawa kwendodana ngamabomu ngunina kuyicala lesihluku esingavamile.


U-Advocate Cerfontein ucele isigwebo esizobonisa kokubili ubukhulu becala futhi sibe yisithiyo esiqinile ezenzweni zobudlova ezifanayo ezibangelwa ukuzizuzisa yena.


Esamukela lesi sigwebo, uMqondisi wezokuShushiswa koMphakathi e-Eastern Cape uBarry Madolo uzwakalise ukweneliseka, wathi ukugwetshwa nokugwetshwa kukhombisa ukuzibophezela okungaguquki kophiko lwezobulungiswa ekuphenduleni labo abenza amacala amabi kangaka.

Post a Comment

0 Comments